2020 hooaja lõpp

 2020 hooaeg läheb ajalukku oma pidevate muutuste ja erinevate piirangutega. Samas märgib käesolev hooaeg ka palju toredaid hetki ja edukaid võistlusi.Igal asjal on põhjus ja kogu negatiivsuse juures olen näinud palju positiivset. Inimesed hindavad rohkem kohalikku ja kodumaist ja vaatamata erinevatele piirangutele maailmas tundub olema trend füüsilise aktiivsuse tõusu suunas.

 Bosch Eesti Maastikurattasarjas lõpetasin hooaja ikka tugeval noodil. Tegelikult lausa nii tugeval noodil, et sarja viimasel etapil astusin stardist minnes keti katki ja kokkuvõtte arvestuses tuli seetõttu liidrisärgist loobuda ja poodiumi teisele astmele astuda.

 Estonian Cup sarjas hooaja jooksul küll tulemused aina paranesid, kuid sarja arvestuses püsisin teisel kohal. Viimasel etapil ehk Valgehobusemäel võtsin kokku kogu sportliku viha, mis teises sarjas jäi keti purunemise tõttu rajale jätmata ja lisaks etapivõidule tõusin naiste arvestuses liidriks. Lisaks teist aastat järjest koju toodud sarja võidule tuli Hansgrohe kiirenduskilomeetrilt veel lisaboonusena teine koht. Meeskondlikus arvestuses tulime sel aastal Astro Baltics`i tiimiga tihedas konkurentsis tublile neljandale kohale!

 Tartu Rattamaraton ei kostitanud see aasta mudasupiga, aga väga raskeks kujunes sõit siiski. Enamuse distantsist liikusin tavalisest väiksema grupiga ja see väsitas ikka tõsiselt ära. Tasuks selle vaeva eest saavutasin aga oma kolmanda võidu Tartu Rattamaratonil ning üldkohaks sai vormistatud lausa 63. koht! Lisaks napsasime Astro Balticsi satsiga firmade arvestuses teise koha!

 Lisaks kahele maastikurattasarjale ja Tartu Rattamaratonile võtsin oma plaanidesse osaleda kindlasti ka Sportland Kõrvemaa Rattamaratonil. See sõit on mulle südamelähedane ja ilusa loodusega kindlasti üks lemmikuid radu! Suutsin ka Kõrvemaal teha tubli sõidu ning tulin juba viiendat korda naiste arvestuses võitjaks; üldkohaga 10.

 Kodumaal sai aga kõige pikemaks võistluseks Bike Xdream. Üle mitme aasta sai ratas sellel üritusel joonele lükatud ja seda segatiimide arvestuses. Karel Kruuseri kutsel liitusin tema ja Andrei Gristsenkoga ning neljatunnise tugeva pingutuse tasuks tulime poodiumi kolmandale astmele! Jäime rahule!

 Aasta kõige suuremaks väljakutseks sai harjumatult hilja ehk oktoobri lõpus toimunud tiitlivõistlused välismaal. Ees ootas Türgis testvõistluseks UCI maraton ning nädal hiljem juba maastikurattamaratoni maailmameistrivõistlused. 

 UCI maratonide sarja etapp toimus nädal enne maailmameistrivõistlusi. Ilm viskas maratoni päevaks osalejatele vimkat ja öösel ning võistluspäeval sadanud vihm muutis raja paksuks savi plögaks. Sõitmise asemel tuli ratast vahelduva eduga seljas vedada või lohistada kaasa (savi blokeeris rattad ja kett eksisteeris vaid ideeliselt). Enda tervise hoidmiseks ja ratta säästmiseks lõpetasin mina selle jalutuskäigu ära peale kahte tundi rajal veetmist. 

 Maailmameistrivõistluste nädala alguses olid ilmad jätkuvalt märjad ja rajaga tutvumiseks muutus pinnas kõlbulikuks alles neljapäevaks. Trassiga tutvumise asemel sai maastikurattaga seni lugeda kilomeetreid asfaltkattega teedel. Treeningutel sai selgeks, et lisaks rasketele tõusudele, kilpkonnadele ja kassidele on Türgis väga palju koeri, kellest mitmed tahavad vägagi saada jalgratturitest oma suutäit.  Start maailmameistrivõistlustele anti pühapäeval, 25.oktoobril. Türgile omaselt oli MM-i rada väga mägine ja raske. Stardist minnes püüdsin ennast siledamal maal pundis hoida, mis kenasti õnnestus. Esimese tõusu jalamil tuli aga enda järgi tempo valida ja oma sõitu sõita. Suurema osa ajast liikusin pigem üksi, aga 10 km enne lõppu otsustasin oodata minust pisut maha jäänud tšehhitari järgi, et siledamal lõigul teel finiši poole koostööd teha. Ühine pingutus sujus ja saime eest kätte ühe Vene koondise naise (kes meist maha jäi) ja mõni kilomeeter hiljem saime kätte veel ühe tšehhitari. Finišisse tulingi nende kahe Tšehhi koondislasega. Vaatamata tugevatele krampidele pingutasin lõpuni ja finišeerisin just nende sõitjate vahel. Tulemuseks maastikurattamaratoni maailmameistrivõistlustelt koht 15! Tulemusega jäin rahule, aga arenguruumi on veel.

Suured tänud kõikidele toetajatele! Hooaeg 2021 ootab!