Aasta kokkuvõte
Alustan siis aasta vigadest ja pahadest. Talvel põdesin 2 korda kuu aega bronhiiti ja seega alustasin treeninguid alles märtsis... pahapaha. Mõned liiga pikad vahed olid ka kohati treenimises, kui asjaolud lihtsalt ei võimaldanud trenni minemist, jälle paha. Kevade lõpul suutsin ka veel haigestuda ja suvel oli põlvedega jama. Samuti puudus peaaegu täielikult minu treeningutes mingine kord, süsteem ja ilmselgelt sõitsin teiste naistega võrraldes vähe. Peab muutma! Kunas varustusega läks nii, nagu läks, võistlesin maanteel liiga, LIIGA vähe. Samuti oli paha, et enne maastiku EMV-d ei käinud rada sõitmas ja enne võistlust seda sõites kukkusin ja lõin põlve nii ära, et ei saanud startida. Kevadel suutsin ka esimesel maastikusõidul ennast no nii nälga jäta, et ise ka ei suuda uskuda, kuidas lõpuks kõik nii aegluubis liikus. Seda parandasin juba järgmisel sõidul! Eks neid vigu ja asju on veelgi, aga need asjad on selgemalt meeles.
Positiivne oli treeningutes see, et mõistan tänu koolile ja ka Liisale, mida vaja teha. Suutsin üldiselt oma treeningutesse mingit loogikat juurde tuua ja ajasin oma jonni, mis pikapeale ka ära tasus. Üldiselt olen oma hooajaga rahul, eks jäi palju asju kripeldama, aga tegelikult leian, et ma sain lõpuks ka päris korralike tulemustega hakkama. Minu kilomeetreid oli sel aastal vähe aga nad olid kulda, kohe vägagi kulda väärt, nii kaudses, kui ka otseses. Ma olen rõõmus ka selleüle, et ma olen suutnud inimestele tõestada, et vaatamata mind painavale artriidile ja muudele jamadele, olen ma tõsiselt võetav konkurent! Üllatasin oma konkurentsivõimega kohati isegi ennast! Samuti suutsin panna üllatuma inimesed kes veel mõnda aega tagasi minusse ei uskunud. Mul on veel vägapalju õppida, kuid ma leian, et mul on ka aega, küll kõik tuleb, tasapisi rühin sinna, kuhu kuulun!
Meeldejäävad tulemused:
Tegelikult olid minu jaoks meeldejäävad kõik sõidud aga just eriti Samsungid, sest see oli mul justkui isiklik eesmärk. Kunagi leidsin ju tee rattaspordi juurde ju Peebu ja ema abiga ning Elioni sarjaga. Olen selleüle väga õnnelik:)!
Mulgi rattamaraton: koht 321, see oli mul esimene kord Viljandis pikka sõita ning jaa, nälga jäämine polnud mitte hea mõte, aga vaatamata sellele olin oma tulemusega väga rahul!
Mulgi start
Tallinna maratonil sõitsin välja koha 237, mis olin super parandus minu eelmise aasta hävingule. Ma jõudsin poodiumile N23 vanuseklassi võitjana ning naiste absoluutklassis olin teine. See oli super! Tunne oli hea ja söömist ei unustanud. Sõit oli umbes 80% nauding, mida maratoni alati väga just pole.
Pisut veel lõpuni!
Rõuge Samsungil ma ei tundnud mingit minekut, peale väikese viiruse põdemist. Aga kunagi oli see minu esimene Elioni sarja pikk maraton, mis läbisin, seega ka see oli meeldejääv sõit, kus muidugi ma varasema aasta saavutatud kohta parandasin. Sain kohaks 332. Rakke maraton läks sellega üsna ühte auku, kus sõitsin oma hooaja halvima Samsungi kohaga 349. Vahepeal jõudsid ka meie roosad riided kohale.
Eelneva kahe sõidu vahepeale jäid ka EMV maantesõidus. Eraldistart läks nii nagu ta läks ehk aiataha. Ei tea, mis mu seal peas toimus, või täpsemalt... ilmselt ei toimunud midagi tarka. Grupisõidus võtsin ennast aga ilmselt kokku, ning kui ma alguses kartsin rada, mis sisaldas kahte 12% tõusu, siis peale sõitu olin rajaga rahul, sest see aitas just vägapalju paremini jõuvahekorrad välja tuua, kui siledapeal sõit tooks. Tasuks sain koha 5, mis jäi pisut kripeldama, aga kuna Liisa võttis kindlalt meie pundis meie tiimi eest pronksi, tegi see asja paremaks, sest eks too olnud tähtsam.
Rakke rajal
Enamus naiskonnast peale Rakke finišhit
Eelneva kahe sõidu vahepeale jäid ka EMV maantesõidus. Eraldistart läks nii nagu ta läks ehk aiataha. Ei tea, mis mu seal peas toimus, või täpsemalt... ilmselt ei toimunud midagi tarka. Grupisõidus võtsin ennast aga ilmselt kokku, ning kui ma alguses kartsin rada, mis sisaldas kahte 12% tõusu, siis peale sõitu olin rajaga rahul, sest see aitas just vägapalju paremini jõuvahekorrad välja tuua, kui siledapeal sõit tooks. Tasuks sain koha 5, mis jäi pisut kripeldama, aga kuna Liisa võttis kindlalt meie pundis meie tiimi eest pronksi, tegi see asja paremaks, sest eks too olnud tähtsam.
Keskendume
Roosad Pelotonnad
Juuni lõpus käisin Swedbank rattamaratonil, Valgehobusemäel. Mõtlesin, et kui Kõrvemaa kant mulle sobis, et siis võiks seegi hästi minna, ning samuti ei tahtnud pikka võistluspausi jätta. Mul oli üsna õigus. Tasuks taas N23 võit ja naiste teine koht, üldkohaga 57.
Otepää rattamaraton oli KUUMA ilmaga ja raske jälle, kuid ka pisut nauditav kohati. Lõppkoht oli naistes 3, N23 2. ja üldis 256. Suured tänud Ado Heinale, kellelt sain lõpupoole pudeli, milleta ma lõpuni poleks jõudnud.
Kolm roosat
Suvel käisin ka trekil natuke kogemusi jälle korjamas ja sellega ma kõige rohkem trekil käigust rahul olengi, et sain jälle oskusi juurde! Tulemused olid nagu olid ja sain ka paraja ehmatuse, kui ühel sõidul andis astma paraja lopsu mulle ja peale seda köhisin nagu hullumeelne veel mitu tundi. Vastik! Võtsin mõned rohud sisse ja otsustasin vaatamata sellele omniumi lõpuni sõita! Ka selle üle olen uhke!
Samsung Estonian Cup, Kalevipoja rattamaraton. Oi see oli alles rada, päris kole. Venis ja venis ja venis ja õnne ka polnud! Tasuks pettunult koht 295, tagantjärgi mõeldes mitte kõige hullem.
Jõulumäe rattamaraton. Vot seda olin tahtnud varem sõita aga polnud sinna jõudnud, seeaasta siis lõpuks sai ära proovitud. Rada oli päris äge aga raske, eriti lõpp, vot selliseks lõpuks polnud üldse valmis! Sõidult kirja siis üks kergem peapõrutus (oli vaja seda Jõulumäe pinnase pehmust testida), N23 kolmas koht ning üldkohaks 259. Peale sõitu naersin oma lollust, tundsin häbi, et pikali panin arusaamatult ja olin uhke, et siiski lõpuks olin seal, kus olin!
Ees ootas viimane Samsungi etapp, Elva rattamaraton. Selleks sõiduks ei olnud valmis, no üldse kohe. Mina kägisesin siis sõidu algusest kuni lõpuni aga üldkohale 235, mis oli üllatusena minu hooaja parim Samsungi üldkoht! Samuti tõi see hea tulemus mulle antud etapil N23 vanuseklassis kolmanda koha ja ka Samsungi kokkuvõttes N23 kolmanda koha. Olin ülimalt õnnelik! Samuti tulime kolmandaks etapil ja kokkuvõttes ka oma naiskonnaga.
Järgmisel päeval olin ma peaaegu valmis võitlema teatekrossil Liisaga EMV medalite eest. Peaaegu, sest olin jumalast kutu ja peaaaegu, sest ei olnud rajast vaimustunud. Saatus tegi aga nii, et Liisal tõusis öösel palavik, ning mingit startimist ei toimunudki.
Järgmisena hakkasin põdema Tartu Rattamaratoni pärast. Seadsin endale eesmärgiks, et kui on eelmise aastaga samad ilmaolud, et siis tahan sõita oma eelneva aasta tulemuse 15 minutit üle. Järgmine eesmärk oli naiste top 10, siis poodium (top6) ja hellitasin ka lootust medalile.
Samsung Estonian Cup, Kalevipoja rattamaraton. Oi see oli alles rada, päris kole. Venis ja venis ja venis ja õnne ka polnud! Tasuks pettunult koht 295, tagantjärgi mõeldes mitte kõige hullem.
Jõulumäe rattamaraton. Vot seda olin tahtnud varem sõita aga polnud sinna jõudnud, seeaasta siis lõpuks sai ära proovitud. Rada oli päris äge aga raske, eriti lõpp, vot selliseks lõpuks polnud üldse valmis! Sõidult kirja siis üks kergem peapõrutus (oli vaja seda Jõulumäe pinnase pehmust testida), N23 kolmas koht ning üldkohaks 259. Peale sõitu naersin oma lollust, tundsin häbi, et pikali panin arusaamatult ja olin uhke, et siiski lõpuks olin seal, kus olin!
Uhke!
Ees ootas viimane Samsungi etapp, Elva rattamaraton. Selleks sõiduks ei olnud valmis, no üldse kohe. Mina kägisesin siis sõidu algusest kuni lõpuni aga üldkohale 235, mis oli üllatusena minu hooaja parim Samsungi üldkoht! Samuti tõi see hea tulemus mulle antud etapil N23 vanuseklassis kolmanda koha ja ka Samsungi kokkuvõttes N23 kolmanda koha. Olin ülimalt õnnelik! Samuti tulime kolmandaks etapil ja kokkuvõttes ka oma naiskonnaga.
Enne starti
N23 esikolm
Järgmisel päeval olin ma peaaegu valmis võitlema teatekrossil Liisaga EMV medalite eest. Peaaegu, sest olin jumalast kutu ja peaaaegu, sest ei olnud rajast vaimustunud. Saatus tegi aga nii, et Liisal tõusis öösel palavik, ning mingit startimist ei toimunudki.
Järgmisena hakkasin põdema Tartu Rattamaratoni pärast. Seadsin endale eesmärgiks, et kui on eelmise aastaga samad ilmaolud, et siis tahan sõita oma eelneva aasta tulemuse 15 minutit üle. Järgmine eesmärk oli naiste top 10, siis poodium (top6) ja hellitasin ka lootust medalile.
Juhtus aga nii, et sõitsin kõik oma eesmärgid üle ehk lõpetasin maratoni üldkohaga 198, ajaga 3.13, naistes kohaga 3 kahe lätlanna järel, võitsin N20 vanuseklassi ning tulin Eesti Meistriks maratonis! Ma pole päris kindel, kas ma mulle see päris kohale jõudnud. Üllatasin ennast ja teisi. Aga tunne oli sõidul tõesti hea! Vähemalt 90% nauding!
http://sport.err.ee/jalgrattasport/0b5e76f1-6339-437a-8751-8415e465c269
http://www.tartumaraton.ee/seb-15-tartu-rattamaratoni-voitis-voimsalt-erki-putsep
Muidugi suutsin peale maratoni külma saada aga kuna ma olin väga tahtnud Kõrvemaa maratoni juba kaua aega tagasi sõita, siis ei saanud jätta startimata! Seekord startisin siis Pirje rattaga, mis tundis nii pisike eelmisel nädalal kasutatuga võrreldes. Vorm polnud enam nii hea, kuid külmetus ei olnud suutnud seda ka kaduma panna ja sõitsin Kõrvemaal võidu Greetega, kes oli ise just eelneval nädalal külmetunud olnud. Sõit oli kiire ja raske, naudingut seekord polnud, aga alla ka ei andnud enne, kui kõige kriitilisemal hetkel, ehk viimasel tõusul enne lõppu. Greete nägi seda ja vajutas ise juurde, mina tegin siis veel ühe vea ning sealt see 6 sekundit tuligi. Pettumus, aga samas mitte, tegin tegelikult tubli sõidu ja tolle päeva parim ja tugevaim võitis! Üldkohaks oli siis lõpuprotokollis 74 ja võitsin sellise Tüdrukute klassi
Hooja viimaseks stardiks jäi Team Rattapoe viimane etapp, kus tegin enda kohta krossisõidul tublit sõitu ning lõpetasin neljanda kohaga. Peale seda jäin haigeks ja hakkasin puhkama.
Aasta oli meeldejääv, mitte ainult spordipoolelt, vaid kõik sõbrad ja lähedased tegid selle selliseks, nagu see oli. Just inimesed, kallid lähedased minu ümber on edasiviiv jõud elus, üksi ei jõua kuskile.
Aitäh kõigile, kes mind aitasid, kui häda oli.
Praegu püüan vaikselt jälle trenni teha, sest eelmine nädal külmetusin ja olin trennist eemal, samuti hoiab mu koormusi all ja trennist eemal mind ka mu parem põlv, mille sidemetega on mul probleeme. Käisin ka meie võimeka füsioterapeudi Laura juures, kes tegi asja tunduvalt paremaks (Aitäh!) ning nüüd on veel jäänud vaid üks haige side, millega tegelen ma ise edasi ning loodan, et saab ka selle terveks, et korralikult trenni teha ja et julgelt astuda vastu hooajale 2013!
Olge kõik tublid ja terved! Joonel näeme!
Janelle
http://sport.err.ee/jalgrattasport/0b5e76f1-6339-437a-8751-8415e465c269
http://www.tartumaraton.ee/seb-15-tartu-rattamaratoni-voitis-voimsalt-erki-putsep
EMV poodium
Tartumaa parim naine
Muidugi suutsin peale maratoni külma saada aga kuna ma olin väga tahtnud Kõrvemaa maratoni juba kaua aega tagasi sõita, siis ei saanud jätta startimata! Seekord startisin siis Pirje rattaga, mis tundis nii pisike eelmisel nädalal kasutatuga võrreldes. Vorm polnud enam nii hea, kuid külmetus ei olnud suutnud seda ka kaduma panna ja sõitsin Kõrvemaal võidu Greetega, kes oli ise just eelneval nädalal külmetunud olnud. Sõit oli kiire ja raske, naudingut seekord polnud, aga alla ka ei andnud enne, kui kõige kriitilisemal hetkel, ehk viimasel tõusul enne lõppu. Greete nägi seda ja vajutas ise juurde, mina tegin siis veel ühe vea ning sealt see 6 sekundit tuligi. Pettumus, aga samas mitte, tegin tegelikult tubli sõidu ja tolle päeva parim ja tugevaim võitis! Üldkohaks oli siis lõpuprotokollis 74 ja võitsin sellise Tüdrukute klassi
Ilusad värvilised, esindamas vasakult alates 26 tolline, 29 tolline ja cyclo
Aasta oli meeldejääv, mitte ainult spordipoolelt, vaid kõik sõbrad ja lähedased tegid selle selliseks, nagu see oli. Just inimesed, kallid lähedased minu ümber on edasiviiv jõud elus, üksi ei jõua kuskile.
EJLi pidulik lõpetamine
Statistikat: sõitsin sel hooajal kokku 10 erineva rattaga, millest 7 olid maastikurattad. Kilomeetrid olid kuldaväärt umbes 6000.
Praegu püüan vaikselt jälle trenni teha, sest eelmine nädal külmetusin ja olin trennist eemal, samuti hoiab mu koormusi all ja trennist eemal mind ka mu parem põlv, mille sidemetega on mul probleeme. Käisin ka meie võimeka füsioterapeudi Laura juures, kes tegi asja tunduvalt paremaks (Aitäh!) ning nüüd on veel jäänud vaid üks haige side, millega tegelen ma ise edasi ning loodan, et saab ka selle terveks, et korralikult trenni teha ja et julgelt astuda vastu hooajale 2013!
Olge kõik tublid ja terved! Joonel näeme!
Janelle
Comments
Post a Comment