Talv, kevad, suvi

Tere sõbrad!

  Olen see aasta blogimisega olnud väga hädine. Vabandused! Tõde on see, et kas polnud lihtsalt olnud tuju kirjutada või olen vaevelnud ajanappuses. Praegu sulge haarama ajendasid mind tuttavad, kes tahaksid väga kuulda minu selle aasta tegemistest ja muljetest, seega tulen siis piiisut neile vastu.

TALV

  2014 talve kirjeldab üks sõna: OPERATSIOONID. Nimelt käisin talve jooksul 3 korda noa all ja nende erinevate operatsioonide jooksul sain muuseas lahti ka mullu rangluu paika panemiseks paigaldatud vardast. Selle kõige kõrvalt püüdsin ma aga siiski ka mingeid treeninguid kirja saada, et eesolevaks hooajaks valmistuda.

KEVAD

  Peale viimasest lõikusest taastumist hakkasin kodukamaral korralikumaid treeninguid tegema ning esimeste võidusõitudeni tundus, et kõik sujus kenasti. Aprilli teises pooles suutsin aga külge korjata külmetushaiguse, mis tõmbas mind täiesti rivist välja ja seda pikemaks ajaks. Mul olid kevad otsa hingamisprobleemid ning köhahood, mistõttu mu tulemused olid tihtipeale kesised ning olin korra ka sunnitud üldse võidusõidu katkestama. Alles juunis tundus enesetunne kõvasti parem ja ka tulemused hakkasid paranema, kui organism enam ei vindunud tagantjärgi seda kevadist haigust.

  Kevadistest võistlustest on aga eriliselt märkimist väärt minu jaoks EMV kriteeriumis, kus korraliku koostöö tulemusel vormistasime Liisale Eesti meistri tiitli! Samuti pakkus rõõmu Elva tänavasõidul Liisaga võetud kaksikvõit, mis aitas hoida eneseusku sellel raskelt läinud perioodil,

SUVI

  Meeldejäävaid suviseid võistlusi on mitmeid. Valgete teede rattaralli läheb ajalukku 3 lõhutud rehviga (kusjuures varujooks sai alla muude võimaluste puudumisel KETASPIDURIGA!!!). Kogu selle kruusaralli jandi kokkuvõttes olin aga ikkagi naiste kolmas!

 Järgmine oluline sõit oli EMV eraldistardis ning grupisõidus, mis toimusid see aasta suhteliselt raskel, aga huvitaval rajal stardiga Palamuselt. Etteruttavalt võin öelda, et sain mõlemal päeval puumedalid (4.koht). Grupisõit ja eraldistart toimusid samal 12,8km pikkusel ringil, mida pidime läbima eraldistardis 2 korda ja grupisõidus naiste ja juunioritega 6 korda (76,8km). Kui eraldistardipäeval õnnistas ilm meid vihmaga siis grupisõidupäeval ilmataat pakkus natukene suvisemat, päikselist ilma. 

Lasime Sillega Liisil ja Liisal oma teed minna, kellele peale grupis toimunud kukkumist jõudis sabale ka Kristel Koort ning liikusime edasi pigem sõbralikus tempos. Minu jaoks läks sõit põnevaks siis, kui eelviimase ringi lõpus klubikaaslase Sillega võtsime grupi ees sõidu raskeimat tõusu ning selle lõpus nägime, et ülejäänud pundiga on päris viisaka vahe tekkinud. Ühisel kokkuleppel vajutasime gaasi põhja ja tegime minekut! Sõitsime grupiga päris viisaka vahe sisse ja saime korraliku pingutuse päevast kirja. Esimese viie naise seas seega 3 Pelotoni roosas :)

 Võtsin suvel veel ka osa XCO eestikatest, kus oli väga vinge ja nõudlik rada! Õppisin palju ja kuigi sõit ja tulemus ei kukkunud päris nii välja, nagu lootsin, olen siiski ülimalt rahul, et kohal käisin! Suured tänud korralduse eest VO2 Specialized CC! Tasuks siis kolmas EMV 4. koht. 

  Treki EMV oli sel aasta mulle taas üheks väljakutseks. Õppisin palju ja avastasin, et vaatamata mullu vahele jäänud hooajale trekil, olen siiski ka siin rattaseljas kindlamaks saanud. 

 Sprindipäeval sõitsin välja oma rekordi 200m/l sõidus, kus ajaks oli 13,75 sekundit! Üllatasin ja õppisin jooksvalt palju ning tasuks EMV sprindis pronksmedal! 

 Jalgu aga seinale ei visanud, sest järgmine päev algas EMV omniumis. Sain kahel omniumi päeval jälle targemaks, kuid kahjuks alade punkte kokku liites jäin puntiga sel hooajal juba neljandat korda EMV arvestuses puumedalile. Kusjuures ka teise ja kolmanda koha vahe oli ainult punkt.

  Suvel keskel käisin proovisin jalga ka pisut lõunanaabrite juures maratonil. Oli siis tegemist Lätis toimuva Vivus maratonide sarja neljanda etapiga. Eelmisel päeval käisin nautimas ka Team Rattapood Cupil juurikaid ja autokilomeetreid tuli kahe päeva peale kokku umbes tubli 1400km. Üsna väsitav!   Vivus maratonid tunduvad olema pisut tehnilisemad, kui me oleme Eestis harjunud, ehk siis kruusateid ja asfaltteid näeb nendel sõitudel minimaalselt. Oli huvitav rada ning mu enesetunne läks sõidu käigus aina paremaks! Tasuks naiste üldarvestuses teine koht ning oma vanuseklassi võit.

 Kõige meeldejäävam sellest suve sõitudest on kindlasti esimesest Ladies Tour of Norway tuurist osavõtt, kuhu suundusime koondisega. Tuur ei olnud kergete killast, proloogile järgnev etapp oli üle 1400 tõusumeetri ning kolmandal päeval üle 1500 tõusumeetrit. Vaatasin neid numbreid enne võistlusele sõitmistkerge hirmuga, aga kohapeal polnud muud teha kui sõita. 

Sain sellelt sõidult super kogemusi ja ka targemaks selles osas, et mis mul täpselt vajaka jäi. Ma olin rõõmsalt üllatunud, kui palju paremini ja julgemalt ma tundsin ennast naistega sõites ning juba teisel grupisõidupäeval oli toimunud areng pundis positsiooni hoidmisel ja valimisel. Tasuks suutsin siis üsna viisaka tulemusega esimese Ladies Tour of Norway lõpetada (kokkuvõttes üldis 52. ja noortearvestuses 18. koht). Peale tuuri tulin kohe Eestisse, sest õpingud ja muud faktorid ei võimaldanud mul pikemaks ajaks kodumaalt eemale jääda. Tuurilt võtsin kaasa palju positiivseid tundeid ja lootusi tulevikuks.

 Sai tüdrukutega palju naerda, eriti laevareisil! Ei saa unustada kõiki geniaalseid nalju ja lollusi mis me ära tegime!

 Viimasena kirjutaksin pisut ka Estonian Cup sõitudest. Kevadel alustasin seda sarja üle kivide ja kändude nii otseses kui ka kaudses mõttes. Suve jooksul on aga sõidud märgatavalt paranenud ja kahel etapil saadud kõrgemad üldkohad andsid esimesed lootusekiired sarja kokkuvõtte tulemuste paranemise osas. Näiteks enne Norra suundumist sõitsime Liisaga ka Otepää Rattamaratoni, kus sõitsin vaatamata töö lõpetanud rattale (ekstreemselt porine ilm!) oma läbi aegade parima sarja üldkoha ehk 155. Sellega teenisin ma naiste arvestuses Greete ning Liisa järel kolmanda koha ja võitsin N23 vanuseklassi. Möödunud nädalavahetusel sõitsin aga ka selle Otepääl teenitud koha üle. Tulin Kalevipoja Rattamaratonil naiste arvestuses teiseks ja võitsin oma vanuseklassi. Üldarvestuses märkis siis uut parimat üldkohta number 131! Uskumatult hea tulemus, sest peale vihmast Norra tuuri toimunud Kalevipoja maratonil polnud veel tuurijärgselt saadud külmetusest terveks saanud. Sellele lisaks vürtsitasid sõitu ka krambid. Nüüd siis ootab ees veel viimane etapp Jõulumäel, kuhu lähen endast taas parimat andma!

SÜGIS

..on veel ees ja samuti mitmed võidusõidud! Edu! Stardis näeme sõbrad!