Saaremaalt Elvasse!
Tere!
Kuna Viljandis kriteerium läks nagu läks, tuli sammud seada laupäeval Saaremaale, et sõita Kuressaare tänavasõitu. Hommikul varajane äratus ja minek! Kohale jõudsime korraliku varuga. Üldjoontes oli rada sama, mis eelneval kahel aastal, ainult raja tagaosas olnud sirge oli viidud paar meetrit edasi autoteele.
Kuna Viljandis kriteerium läks nagu läks, tuli sammud seada laupäeval Saaremaale, et sõita Kuressaare tänavasõitu. Hommikul varajane äratus ja minek! Kohale jõudsime korraliku varuga. Üldjoontes oli rada sama, mis eelneval kahel aastal, ainult raja tagaosas olnud sirge oli viidud paar meetrit edasi autoteele.
Stardis ma jäin jälle kobistama aga lõpuks sain ikka pundi etteotsa ka! Sõit oli küll lõpufinišiga, aga vaatamata sellele oli juba esimene ring äärmiselt aktiivne. Aktiivsust jätkus lõpuni ja roosad said omajagu tööd teha. Gretele soolosõidu võit, Liisa teine ja mulle kohaks 8. Kogusime ennast Liisaga peale sõitu seekord kaua(tervisega meil mõlemal natsa jamad), aga pärast pakkisin asjad kokku ja panime koos N12 vanuseklassi võitnud Anniga kodupoole ajama, et pühapäeval olla Tallinna maratonil stardijoonel.
Tallinna maraton on üks mu lemmik radasid ja ootasin seda sõitu omajagu. Jalg ei tundunud küll vaimustav, aga sõidu algosas võtsin ma liidripositsiooni ning kui oli läbitud 17km siis oli mu edumaa naiste liidrina umbes minut. Õudusunenägu sai alguse 35.kilomeetril, kui mu tagakumm purunes. Proovitud sai vahtu, aga see ei hoidnud midagi kinni ja õhukumm jooksis sama targalt tagasi tühjaks. Vaatasin naisi ja mehi möödumas, kuni sain ma uue õhukummi ja pumba. Peale vähemalt 10-minutilist viivitust sain tagasi liikuma. Andsin endast rajal kõik ja võtsin meeste skalpe nagu murdu (kokku sain ~100 kohta parandatud). Ühtegi möödunud naist ma enam kätte ei saanud, vahed küll vähenesid, aga kohad ei muutunud. Lohutusauhind oli N23 vanuses 2. koht ning see, et naiskond sai ennast kenasti kirja vähemalt. Lembitu Kuusele sain ka jälle intervjuud anda.
Elva tänavasõidu hommikul ei tahtnud üldse voodist väljagi ronida. Ilm oli leebelt öeldes kole, ainult kallas vett kaela. Kahjuks või õnneks pakkisime Liisaga rattad peale ja olimegi juba natukese aja pärast kohal. Vaatasime kohapeal kaua selle jubedalt märja ilmaga tõtt, kuni lõpuks ajasime ennast pisut enne starti liigutama. Minutike sõitu ja juba olime läbimärjad... vahva! Mina pidin startima teisest reast ja seekord läks küll algus mul edukamalt aga punt oli kiirelt ketis ja alles laskumise lõppu jõudes olin pundi ees, seal olin ma kuni esimese vahekani, kust võtsin oma selle aasta esimesed vaheka punktid, kolmanda koha eest siis. Teises vahekas sain neljanda koha punktid, kolmandas taas kolmanda koha punktid ja neljandas jäin sootuks ilma. Sõit oli peale esimest vahekat minu peas kuidagi eriti puder ja kapsad aga viimasel ringil lõpufiniši poole liikudes tõusul mõtlesin, et kõik või mitte midagi ja sain Grete järel teise koha lõpus. Olin sellega rahul ja lootsin, et punktide kokkuvõttes sain ehk poodiumile kolmandale astmele. Üllatuslikult olin aga lausa teisel astmel. Sain peale sõitu ka Gretelt kiidusõnu! Liisa võttis eestikate arvestuses hõbeda ja peale autasustamist panime kodupoole ajama.
Elva rattaralli hommik oli vähemalt kuiv aga tuju polnud. Peale starti oli punt üsna kiirelt pikaks veninud ja püüdsin ennast võimalikut ette pidevalt sokutada, see õnnestus enamvähem edukalt kuni jäin taaskord kukkumise taha toppama ja siis oli rong läinud. Tasuks seekord naiste üldarvestuses ja ka NU30vanuses Liisa järel teine koht. Saime koti liha, šampuse, medalid ja läksime koju ära. Sõidu ajal aga muidugi ilm kuivana ei püsinud.
Edu ja päikselisi rattasõite!
Tallinna maraton on üks mu lemmik radasid ja ootasin seda sõitu omajagu. Jalg ei tundunud küll vaimustav, aga sõidu algosas võtsin ma liidripositsiooni ning kui oli läbitud 17km siis oli mu edumaa naiste liidrina umbes minut. Õudusunenägu sai alguse 35.kilomeetril, kui mu tagakumm purunes. Proovitud sai vahtu, aga see ei hoidnud midagi kinni ja õhukumm jooksis sama targalt tagasi tühjaks. Vaatasin naisi ja mehi möödumas, kuni sain ma uue õhukummi ja pumba. Peale vähemalt 10-minutilist viivitust sain tagasi liikuma. Andsin endast rajal kõik ja võtsin meeste skalpe nagu murdu (kokku sain ~100 kohta parandatud). Ühtegi möödunud naist ma enam kätte ei saanud, vahed küll vähenesid, aga kohad ei muutunud. Lohutusauhind oli N23 vanuses 2. koht ning see, et naiskond sai ennast kenasti kirja vähemalt. Lembitu Kuusele sain ka jälle intervjuud anda.
Elva tänavasõidu hommikul ei tahtnud üldse voodist väljagi ronida. Ilm oli leebelt öeldes kole, ainult kallas vett kaela. Kahjuks või õnneks pakkisime Liisaga rattad peale ja olimegi juba natukese aja pärast kohal. Vaatasime kohapeal kaua selle jubedalt märja ilmaga tõtt, kuni lõpuks ajasime ennast pisut enne starti liigutama. Minutike sõitu ja juba olime läbimärjad... vahva! Mina pidin startima teisest reast ja seekord läks küll algus mul edukamalt aga punt oli kiirelt ketis ja alles laskumise lõppu jõudes olin pundi ees, seal olin ma kuni esimese vahekani, kust võtsin oma selle aasta esimesed vaheka punktid, kolmanda koha eest siis. Teises vahekas sain neljanda koha punktid, kolmandas taas kolmanda koha punktid ja neljandas jäin sootuks ilma. Sõit oli peale esimest vahekat minu peas kuidagi eriti puder ja kapsad aga viimasel ringil lõpufiniši poole liikudes tõusul mõtlesin, et kõik või mitte midagi ja sain Grete järel teise koha lõpus. Olin sellega rahul ja lootsin, et punktide kokkuvõttes sain ehk poodiumile kolmandale astmele. Üllatuslikult olin aga lausa teisel astmel. Sain peale sõitu ka Gretelt kiidusõnu! Liisa võttis eestikate arvestuses hõbeda ja peale autasustamist panime kodupoole ajama.
Elva rattaralli hommik oli vähemalt kuiv aga tuju polnud. Peale starti oli punt üsna kiirelt pikaks veninud ja püüdsin ennast võimalikut ette pidevalt sokutada, see õnnestus enamvähem edukalt kuni jäin taaskord kukkumise taha toppama ja siis oli rong läinud. Tasuks seekord naiste üldarvestuses ja ka NU30vanuses Liisa järel teine koht. Saime koti liha, šampuse, medalid ja läksime koju ära. Sõidu ajal aga muidugi ilm kuivana ei püsinud.
NU30
Comments
Post a Comment